Veronika Svištš: miks peaksime aitama Ukraina sisepõgenikke

Ukraina kriis on sundinud sadu tuhandeid inimesi oma kodudest lahkuma ning valdava osa neist moodustavad naised, lapsed, vanurid ja puuetega inimesed. Kodudest lahkunud inimeste esmasteks vajadusteks on peavari, toit, vesi ja hügieenivahendid. Tulemas on talv, mis raskendab sisepõgenike olukorda veelgi, sest muuhulgas kasvab ka vajadus soojade riiete ja sooja peavarju järele.

Keerulisest olukorrast ajendatuna viivad kolm Eesti vabaühendust – MTÜ Mondo, MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskus – läbi ühiskampaaniat «Ukraina heaks!», mille raames kogutakse annetusi Ukraina sisepõgenike ja konfliktis kannatanute abistamiseks.

MTÜ Mondo suunab «Ukraina heaks!» kampaania abil kogutud annetused toidu- ja meditsiiniabiks. Mondo partneriks Ukrainas on Luganski piirkonda hästi tundev kodanikualgatus Vostok SOS, kes toimetab oma kontakte ja sidemeid kasutades humanitaarabi otse kriisipiirkonda. Ukraina kriisis vajavad erilist tähelepanu ja tuge konfliktipiirkonnaäärsed alad, sest seal toimub ka praegu sõjalisi kokkupõrkeid. Rahvusvahelised organisatsioonid seal töötada ei julge ning elanikud sõltuvad sellest vähesest abist, mis kohale jõuab. Loodame heatahtlike eestlaste abil toimetada õige mitu toidupakki Luganski oblasti sisepõgenikele ning arstimeid kohalikesse haiglatesse. 14 euroga saab kokku panna toidupaki, millest jätkub ühele inimesele pooleks kuuks.

Miks raha, mitte kampsunid? Paljud meist tahaksid jagada abivajajatega oma vanu riideid. Aastate kogemus on siiski näidanud, et kasutatud asjade kriisipiirkonda kohale saatmine pole kõige efektiivsem viis abivajajate aitamiseks. Harva ühtivad abivajajate tegelikud vajadused ja meie annetatud asjad.

Abi on seda efektiivsem, mida kiiremini see kohale jõuab ja mida rohkemaid inimesi suudab korraga aidata. Asju saates peab arvestama suurte lisakuludega logistika, aja, transpordi ja tollimaksude näol. Seevastu kriisipiirkonnas vastutustundlikult realiseeritud rahaline toetus toetab kohalikke tootjaid, vastab paremini abivajajate vajadustele, jõuab kiiremini kohale ning kogu toetusraha saab kasutatud vajalikeks asjadeks, mitte kütuseks, autorendiks või tollimaksudeks.

Kuidas olla kindel, et raha kohale jõuab? Selleks et abi jõuaks kohale, peavad kõik osapooled vaeva nägema. Kohapealsetel inimestel ja organisatsioonidel on olukorrast tihtipeale parem ülevaade, mis soodustab abi jõudmist kõige haavatavamate ühiskonnagruppideni. Abiorganisatsioonid peavad veenduma, et neil on kriisipiirkonnas usaldusväärsed ja võimekad partnerid – olgu nendeks siis eraisikud, ametnikud või suuremad organisatsioonid.

Äkki jõuab abi valele poolele? On ka neid, kes arvavad, et eestlaste tugi peaks kindlasti minema ainult Ukraina-meelsetele inimestele. Isegi kui selline arvamus on võib-olla arusaadav ja pragmaatiline, on see vastuolus humanitaarabi põhiprintsiipidega, milleks on erapooletus ja humaansus. Humanitaarabi ei tohiks kasutada auhinnana, vaid ainult hädasolijate abistamiseks, hoolimata nende poliitilistest tõekspidamistest.

Ka Eesti on saanud keerulistes olukordades abi teistelt riikidelt. Nüüd on meie aeg aidata! Vaata lisainfot annetuskampaania kohta www.ukrainaheaks.ee.

Allikas: Postimees.ee